Autoriõigustest
Lapsepõlvest on meeles kuidas sai raadiost kassettidele muusikat lindistatud ja neid siis sõpradega laenatud ja vahetatud. Samamoodi laenuks läksid ka floppidel olevad mänguda ja edasi cd-plaatidel meedia, milleks olid siis muusika, filmid või mängud. Nagu näha siis on tehnoloogiad ja andmekandjad kõvasti edasi arenenud, aga autoriõigustega kükitame ikka minevikus. On aeg muutusteks ja Rootsi Piraadipartei on välja käinud mõned lahendused:
Moraalsed õigused muutumata (Moral rights unchanged)
Täiesti omal kohal, mitte keegi ei tohiks legaalselt ehtida ennast võõraste sulgedega. Enamasti on viide autorile täiesti piisav ja selge märk et ei presenteerita võõrast tööd enda omana, ning nii võiks ollagi.
Vaba mittekommerts jagamine (Free Non-Commercial Sharing)
Üks argumente mida teoste jagamise vastu välja käiakse, on et loojatel jääb saamata tulu, mida muidu teose müümisel oleks saanud. Mis on kohati ka õige: kui miski meeldib ja head emotsiooni pakub võiks seda võtta kui vahetust raha elamuse vastu. Võidaksid nii autor, kes saab oma tegevust jätkata, kui ka sina ise, kes saab autori tegevuse vilja nautida. Aga kui lähemalt uurima hakata, siis autor saab sandikopikad ja vahemehed riisuvad koore. Ja, olenevalt vaatevinklist, pole teose jagamisel rahavahetust toimunudki, seega kas saab üldse öelda et keegi on kahju saanud? Mitte-ärilistel eesmärkidel teoste kopeerimine ei tohiks olla illegaalne, kuna otseselt kellelegi kahju ei tehta.
20 aastat kommertsmonopoli (20 Years Of Commercial Monopoly)
Kokkuvõtet lugedes arvasin ma algul et 20 aastat on liiga vähe, arvestades et eelmisesse sajandisse kuuluvad teosed oleksid praegu juba kaitseta, kuid tegelikult oli pikalt hästi lahti seletatud, kuidas selle aja peale tõsised hitid on autoritele piisavalt palju sisse toonud, et finantsiline aspekt neile muret ei tohiks teha, ja vähem populaarsed teosed on ka kogu oma kassa koju toonud. Tarkvara puhul käib selle aja jooksul läbi mitu generatsiooni ja võib suhteliselt kindlalt öelda et 20 aastat vana programm on muuseumimaterjal. Leidub kedagi kes tahaks Duke Nukem 3D eest raha välja käia?
Registreerimine 5 aasta pärast (Registration After 5 Years)
Koos autorite andmebaasiga väga mõistlik idee. Kui autor ei näe vaeva et oma õigusi teosele kirja panna, siis kas ta üldse väärib neid? Võibolla pidas oma teost mõttetuks või pole teada kes autor oli, aga leidub inimesi kelle jaoks on see väärtuslik ja suudaks sellest saia teha. Sellisel juhul jääks kultuuriruum kaotuseta.
Vaba sämplimine (Free Sampling)
Toon selle kohta välja katkendi "As artists find more inventive ways to insert old influences into new material, Copyright Criminals poses
the question: Can you own a sound?". Minu jaoks on see samaväärne küsimusega "Kas sa saad omada lauset?". Infinite monkey theorem ütleb et kui sa paned ahvi kirjutusmasina taha suvalisi klahve lööma lõputuks ajaks, siis ta trükib valmis ükskõik millise juba loodud teksti, kas see ahv on rikkunud autorikaitse seadust? Samamoodi on lõplik arv erinevaid meloodiad, mis teatud pikkusega lõigu sisse mahuvad. Kui kõik need ära kaitsta, kas siis ei saagi keegi enam muusikat luua? Sämplimine peaks olema üldjoontes vaba, aga kuskilt peaks siiski tõmbama piiri, mille puhul pole enam sämplimine, vaid kopeerimine. See piir ei saa muidugi olla naeruväärselt väike, nagu näiteks seda 8 sekundit on (mis peaks olema enamvähem sama suur nagu praegu kaitstud viisijuid on).
Kopeerimiskaitse keeld (A Ban on DRM)
Minu kokkupuuted DRM-idega on eelkõige arvutimängude vallas. Naljakal kombel on piraaditud mängude puhul elu olnud palju lihtsam, kui enamasti poolpiduselt implementeeritud DRM kaitsega mängudega. Ja seda saab kirjeldada kui absurdi: poest ostetud mängu puhul on vaja olnud korralikult võimelda, et nautida toodet, mille jaoks on välja käidud suhteliselt suur summa, samas kui kuskilt viirusepesast sikutatud koopia töötab ilma vaevata. Miks loopida ise omale kaikaid kodaretesse? Üldiselt peaks jääma tarbijale õigus teha oma ostetud tootega nii nagu ta ise tahab.
Üldiselt kõik välja käidud ideed on väga mõistlikud ja aitaks kõvasti kogu selle autoriõiguste krempli kaasajastamisele.
Comments
Post a Comment