ITSPEA

Selle nädala ülesandeks oli kirjutada mõnest enda jaoks uudsest IT tugilahendusest. Kuna varasemalt kokkupuudet sellega põhimõtteliselt pole olnud, siis tundus kõik uus. Näiteks sattusin otsinguga peale mängurile, kes on õlgadest allapoole halvatud, seega tavapärase klaviatuuri ja hiire kasutamine ei tule tema puhul kõne alla. Ta kasutas joystick-u laadset süsteemi, mida juhtis lõuaga ja "hiirenuppudeks" olid lülitid peatoe küljes - üks ühel pool ja teine teisel pool. Selline süsteem võimaldas tal ratingu järgi mängida isegi paremini kui keskmine mängur. Muidugi nõuab sellise süsteemiga nii vilunuks saamine väga suurt harjutamist. Edasi uurides jõudsin sellise start-upini nagu Neuralink. Elon Muski loodud ettevõte töötab välja neuroproteesi, mille lõpp-eesmärk on aju otsene ühendamine arvutiga. Seadme toimimiseks on vaja ajusse sisestada elektroodid, mis korjavad üles elektriimpulsse ja neist saadud infot tõlgendades on võimalik saata arvutile (või mistahes teisele ühend

Negatiivne Negatiivse näitena tooksin välja TalTechi õppeinfosüsteemi (ÕIS). Olles kokku puutunud Tartu Ülikooli ÕIS-iga, on TalTechi variant mitmes kohas puudulik. Esialgne õppimiskiirus on päris aeglane, kuna süsteem on segane. Tundub nagu sarnast infot on duubeldatud mitmesse kohta, aga samas väikeste muudatustega.  Tõhususe koha pealt vaataks eelkõige ainetele registreerumist, mis õppuri jaoks võiks põhiline kasutusjuhtum ÕIS-i puhul olla, ja see on suhteliselt nadi. Seda eelkõige quality of life  poolest, mitte funktsionaalsuse poolest. Isiklikult kõige rohkem häirib see, et aineid ja rühmi deklareerides ei näidata samas vaates tunniplaani, vaid selle jaoks peab eraldi tunniplaani vaatesse minema ja kattuvusi otsima. Kes pimedalt soovitatud tunniplaani järgib, seda see vast ei puuduta, kuna kõik peaks klappima, aga kes teises järjekorras aineid võtta tahab peab omajagu vaeva nägema. Kui uue semestri algul uuesti ainetele registreerima hakata, siis tuleb üpris kiiresti k

Agiilne kauboi Kirjutan oma kogemusest väikses guns-for-hire  ettevõttes ühe toote arendusega, mis polnud ainult tarkvara, vaid hõlmas endas kolme suuremat komponenti: riistvara, embedded tarkvara, veebipõhine kasutajaliides, ning mobiiliäpp. Algas see nagu üks projekt ikka: kliendilt võeti esialgsed nõuded toote funktsionaalsusele, füüsilistele parameetritele, hinnale jms, ning  peale täpsemat analüüsi pandi lõpuks koos kliendiga paika (esialgne) täpne skoop ja tegevuskava. Käed löödud - hakati tööle. Iga hommik algas väikese standupiga, kus räägiti läbi kaugel ülesannetega ollakse ja mis päeva jooksul valmis tahetakse saada, ning mis probleemid või bugid välja on ujunud. Kõik tegevused ja probleemid hoiti kirjas Kanban tahvlil, kuhu uusi ülesandeid lisati   hommikustel standuppidel, olemasolevaid uuendati jooksvalt. Esialgne eesmärk oli valmis saada töötav prototüüp, milleni sai jõutud üpris kiiresti, kuna see oli kokku pandud erinevatest arendusplaatidest ja -moodulitest. Ehk sii

Elon Musk Eelkõige elektriautode tootja Tesla ja kosmoseettevõtte SpaceX juhina tuntud mees, kelle juhtimisstiili kohta leiab arvamusi seinast-seina. Ühest küljest uskumatult võimsa tulevikuvisiooniga ja meeletult inspireeriv tegelaskuju, kes vägisi veab oma meeskonda sihtmärkide poole. Oma fantaasiate teostamiseks on tal tohutu teadmiste pagas, tema venna Kimbali sõnul luges ta juba varateismelisena kaks raamatut päevas, mille teemadeks olid kõikvõimalikud valdkonnad alustades scifi- st, filosoofiast ja religioonist, ning lõpetades inseneriteaduste, ärivaldkonna ja programmeerimisega. Suured teadmised erinevatest valdkondadest aitavad tal neid omavahel rakendada ja üle kanda, sillutades niimoodi teed innovatsioonile. Müstiline on ka tema tööeetika: ta on rääkinud, et pidevalt on tema töönädalad 85-tunnised, vahel ka kuni 120-tunnised, mistõttu ta peab tihti ka tööpostil öö veetma. Muidugi ei pane ta sellist survet peale ainult endale, vaid kõigile kellega ta koos töötab. On tuntud

IT proff on nii lai mõiste, et päris ühe malli järgi seda võtta ei saa. Nagu igal elukutsel, on ka siin omad kitsad spetsialiseerumised, mis üksteisest kardinaalselt erinevad. Näiteks riistvara programmeerija maailm näeb kardinaalselt erinev välja veebiarendaja omast, olgugi et mõlemad kutsuvad ennast programmeerijaks/arendajaks. Aga siiski on võimalik leida ka ühiseid jooni, mida mõlemad vallata võiks, et tänasel tööturul hästi hakkama saada. Üritan siin mõned neist välja tuua: Peab valdama mõnda programmeerimiskeelt.  Seejuures pole tähtis mis keelt, vaid et saaks üldisest protsessist ja loogikast aru. Muidugi on võimalik pea igas IT valdkonnas pisikese progemisega enda tööd toetada, näiteks automatiseerides mõnda rutiinset tegevust. Ja kui üks keel juba selge on, läheb ka teiste õppimine ladusalt. Olema analüütilise mõtlemisega.  IT enamuses koosneb probleemilahendamisest, mille kõrvalnähud on siis vastavalt spetsialeerumisele programmeerimine, võrgutamine, nõuete disai

Mis on copyleft? Kui Richard Stallmann 1984. aastal GNU-d arendama hakkas, pani ta kirja avatud tarkvara 4 põhiõigust või -vabadust: õigus kasutada tarkvara nii nagu soovid, õigus uurida ja muuta antud tarkvara lähtekoodi, õigus levitada koopiaid originaalist, õigus levitada koopiaid enda tehtud modifikatsioonidega. Küll aga ei keelanud esialgu miski võtta avatud tarkvara, seda modifitseerida ja seejärel omale copyrightida, ning avalikustada kinnise tarkvarana. Et kaitsta avatud tarkvara, keerati copyright tagurpidi ja saadi copyleft. Copyleft litsentside põhieesmärk on tagada avavaraliste teoste jäämine avatuks, nõudes et sama või samaväärne litsents oleks ka kõikidel tuletatud teostel. Copyleft litsentsid saab jagada nelja kategooriasse. Väga tugeva copyleft'iga litsents (AGPL) Väga tugeva copyleft'iga litsentsi puhul lapitakse ära GPL'i jäetud auk, mis võimaldas selle litsentsiga modifitseeritud tarkvara üle interneti kasutamise puhul jätta see avalikustamata. See