ITSPEA

IT proff on nii lai mõiste, et päris ühe malli järgi seda võtta ei saa. Nagu igal elukutsel, on ka siin omad kitsad spetsialiseerumised, mis üksteisest kardinaalselt erinevad. Näiteks riistvara programmeerija maailm näeb kardinaalselt erinev välja veebiarendaja omast, olgugi et mõlemad kutsuvad ennast programmeerijaks/arendajaks. Aga siiski on võimalik leida ka ühiseid jooni, mida mõlemad vallata võiks, et tänasel tööturul hästi hakkama saada. Üritan siin mõned neist välja tuua: Peab valdama mõnda programmeerimiskeelt.  Seejuures pole tähtis mis keelt, vaid et saaks üldisest protsessist ja loogikast aru. Muidugi on võimalik pea igas IT valdkonnas pisikese progemisega enda tööd toetada, näiteks automatiseerides mõnda rutiinset tegevust. Ja kui üks keel juba selge on, läheb ka teiste õppimine ladusalt. Olema analüütilise mõtlemisega.  IT enamuses koosneb probleemilahendamisest, mille kõrvalnähud on siis vastavalt spetsialeerumisele programmeerimine, võrgutamine, nõuete disai

Mis on copyleft? Kui Richard Stallmann 1984. aastal GNU-d arendama hakkas, pani ta kirja avatud tarkvara 4 põhiõigust või -vabadust: õigus kasutada tarkvara nii nagu soovid, õigus uurida ja muuta antud tarkvara lähtekoodi, õigus levitada koopiaid originaalist, õigus levitada koopiaid enda tehtud modifikatsioonidega. Küll aga ei keelanud esialgu miski võtta avatud tarkvara, seda modifitseerida ja seejärel omale copyrightida, ning avalikustada kinnise tarkvarana. Et kaitsta avatud tarkvara, keerati copyright tagurpidi ja saadi copyleft. Copyleft litsentside põhieesmärk on tagada avavaraliste teoste jäämine avatuks, nõudes et sama või samaväärne litsents oleks ka kõikidel tuletatud teostel. Copyleft litsentsid saab jagada nelja kategooriasse. Väga tugeva copyleft'iga litsents (AGPL) Väga tugeva copyleft'iga litsentsi puhul lapitakse ära GPL'i jäetud auk, mis võimaldas selle litsentsiga modifitseeritud tarkvara üle interneti kasutamise puhul jätta see avalikustamata. See

Lapsepõlvest on meeles kuidas sai raadiost kassettidele muusikat lindistatud ja neid siis sõpradega laenatud ja vahetatud. Samamoodi laenuks läksid ka floppidel olevad mänguda ja edasi cd-plaatidel meedia, milleks olid siis muusika, filmid või mängud. Nagu näha siis on tehnoloogiad ja andmekandjad  kõvasti edasi arenenud, aga autoriõigustega kükitame ikka minevikus. On aeg muutusteks ja Rootsi Piraadipartei on välja käinud mõned lahendused: Moraalsed õigused muutumata (Moral rights unchanged) Täiesti omal kohal, mitte keegi ei tohiks legaalselt ehtida ennast võõraste sulgedega. Enamasti on viide autorile täiesti piisav ja selge märk et ei presenteerita võõrast tööd enda omana, ning nii võiks ollagi. Vaba mittekommerts jagamine (Free Non-Commercial Sharing) Üks argumente mida teoste jagamise vastu välja käiakse, on et loojatel jääb saamata tulu, mida muidu teose müümisel oleks saanud. Mis on kohati ka õige: kui miski meeldib ja head emotsiooni pakub võiks seda võtta kui vahet

Lugedes Virginia Shea võrgusuhtlemise 10-t käsku, jäi silm eriti pidama 7ndal punktil "Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control)." Puudutab see ka teisi punkte, aga eelkõige kriibib hinge see sõimusõdade koht. Nimelt saab mõnel õhtul nädalas sõprade üle interneti arvutimänge mängitud, väike võistlushetk, kerge lõõgastus ja sotsiaalne suhtlus inimestega, kelle elu mööda eestit laiali on pildunud. Mängud ise on enamasti võistkonnapõhised, seega kui oma sotsiaalringkonnast vajalikku arvu huvilisi ei leia, otsib mäng ise sulle kaaslased. Kuna iga "sportlane" tahab võita ja ega inimesed üldjuhul ennast ei süüdista, on luubi all kõik kaaslased. Kes ei tule õigel ajal appi või ei kuula ega saa aru mis talle räägitakse, kes teeb midagi valesti või mängib halvasti. Lisa juurde võimalikud keelebarjäärid ja kommunikatsiooniprobleemid, mis ühes võitluslikus tiimimängus väga tähtsal kohal on. Tulemuseks on kuhjuvad pinged, mis tihti lõppevad kas ühe-, kahe- võ