ITSPEA

Enne mobiiltelefonide tulekut võisid arvestada, et kui majast lahkusid, kadusid põhimõtteliselt musta auku, olid kadunud kuni jõudsid sihtkohta. Kõik see muutus mobiiltelefonide tulekuga. Tekkis võimalus inimesi kätte saada hoolimata kohast kus nad parasjagu viibisid. Leviprobleemid välja arvata, aga ka siis võis näiteks aidata SMS. Tänapäeval ei ole kerge leida inimest, kellel poleks taskus nutitelefoni, ent ometigi on telefonikasutus telefonina jäänud tahaplaanile, eelkõige kasutavad vanakooli helistamisfunktsionaalsust vanemad inimesed või ärikasutajad ja noored (vähemalt omavahel) suhtlevad pigem reaalajasuhtlus kanaleid kasutades. Aga mis on toonud nii suure populaarsuse sõnumivahetusrakendustele? Üks põhjuseid on kindlasti odavus. Ei saa öelda et see päris tasuta oleks, sest interneti eest peab ikka maksma, aga üldjuhul muid tasusid ei rakendu. Teine, ja võibolla üks suurimaid põhjuseid, on mugavus. Sõbrale "traati tõmmates" pead lootma, et ei taba hetke kui sõber

Internet, nagu me seda tänapäeval tunneme, polnud päris selline nagu praegu. Algselt vaid suurtes teadus- ja riigiasutustes olnud süsteem on praeguseks levinud kõikjale, ning käib meiega kaasas põhimõtteliselt igal pool. Mõned lahendused on muidugi selle meeletu arenguga ajale jalgu jäänud, kuid mõni sammub algusest pealt edukalt ka tänapäeval edasi. Kõikumatu tala: E-mail Algselt oli e-maili eelkäija oli ajapõhise kasutusega arvutites kasutajate vahel jagatud failide loomine, mis vaikselt arenes edasi tänapäevaseks e-posti teenuseks. Vahepeal oli etapp, mis nõudis et nii saaja kui saatja oleksid samal ajal võrgus, mis meenutab varajaseid otsesuhtlus programme. Praegu saad siiski enamikes programmides sõnumid kätte ka siis kui samal ajal ühendatud ei olnud. Algselt spetsiaaltarkvara nõudnud e-maili teenused on põhiliselt kolinud internetti ja neid saab igaüks kasutada otse veebibrauseris. On ka olemas desktop -rakendused e-posti haldamiseks, kuid enamasti kasutavad neid tundlikuma

Tehnika, eriti just IT-sektoris, areneb meeletu kiirusega. Meeleheitlikult üritatakse luua järgmist maailmamuutvat leiutist või teenust, millega elu paremaks muuta, kuid mitte iga esmapilgul hea või ägedana tundunud ideed pole suudetud edukalt teostada. Toon välja kolm toodet, millel oli potentsiaali, kuid millegipärast ebaõnnestusid: Google Glass prototüüp. Google Glass Google Glass on 2012 aastal tutvustatud prillide asemel kantav pisiarvuti, millel oli ekraan, kaamera ja pisike puuteplaat. Seadet kanti nagu tavalisi prille, mida siis juhiti kas häälkäsklustega või, limiteeritult, kasutades puuteplaati. Mõeldud oli et see hakkab asendama nutitelefone ja aitab inimest igapäevaelus, näiteks navigeerimisel, võõrkeelest tekstide tõlkimisel, info vastavalt asukohale, nt bussiajad kui oled bussipeatuses, projetseerides infot vaatevälja, ehk tehnoloogia mis on tuntud kui a ugmented reality .Glassile sai hukatuseks liiga kallis hind ($1500), pealegi algul said seda osta vaid hoolika