ITSPEA

Lapsepõlvest on meeles kuidas sai raadiost kassettidele muusikat lindistatud ja neid siis sõpradega laenatud ja vahetatud. Samamoodi laenuks läksid ka floppidel olevad mänguda ja edasi cd-plaatidel meedia, milleks olid siis muusika, filmid või mängud. Nagu näha siis on tehnoloogiad ja andmekandjad  kõvasti edasi arenenud, aga autoriõigustega kükitame ikka minevikus. On aeg muutusteks ja Rootsi Piraadipartei on välja käinud mõned lahendused: Moraalsed õigused muutumata (Moral rights unchanged) Täiesti omal kohal, mitte keegi ei tohiks legaalselt ehtida ennast võõraste sulgedega. Enamasti on viide autorile täiesti piisav ja selge märk et ei presenteerita võõrast tööd enda omana, ning nii võiks ollagi. Vaba mittekommerts jagamine (Free Non-Commercial Sharing) Üks argumente mida teoste jagamise vastu välja käiakse, on et loojatel jääb saamata tulu, mida muidu teose müümisel oleks saanud. Mis on kohati ka õige: kui miski meeldib ja head emotsiooni pakub võiks seda võtta kui v...

Lugedes Virginia Shea võrgusuhtlemise 10-t käsku, jäi silm eriti pidama 7ndal punktil "Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control)." Puudutab see ka teisi punkte, aga eelkõige kriibib hinge see sõimusõdade koht. Nimelt saab mõnel õhtul nädalas sõprade üle interneti arvutimänge mängitud, väike võistlushetk, kerge lõõgastus ja sotsiaalne suhtlus inimestega, kelle elu mööda eestit laiali on pildunud. Mängud ise on enamasti võistkonnapõhised, seega kui oma sotsiaalringkonnast vajalikku arvu huvilisi ei leia, otsib mäng ise sulle kaaslased. Kuna iga "sportlane" tahab võita ja ega inimesed üldjuhul ennast ei süüdista, on luubi all kõik kaaslased. Kes ei tule õigel ajal appi või ei kuula ega saa aru mis talle räägitakse, kes teeb midagi valesti või mängib halvasti. Lisa juurde võimalikud keelebarjäärid ja kommunikatsiooniprobleemid, mis ühes võitluslikus tiimimängus väga tähtsal kohal on. Tulemuseks on kuhjuvad pinged, mis tihti lõppevad kas ühe-, kahe- võ...

Enne mobiiltelefonide tulekut võisid arvestada, et kui majast lahkusid, kadusid põhimõtteliselt musta auku, olid kadunud kuni jõudsid sihtkohta. Kõik see muutus mobiiltelefonide tulekuga. Tekkis võimalus inimesi kätte saada hoolimata kohast kus nad parasjagu viibisid. Leviprobleemid välja arvata, aga ka siis võis näiteks aidata SMS. Tänapäeval ei ole kerge leida inimest, kellel poleks taskus nutitelefoni, ent ometigi on telefonikasutus telefonina jäänud tahaplaanile, eelkõige kasutavad vanakooli helistamisfunktsionaalsust vanemad inimesed või ärikasutajad ja noored (vähemalt omavahel) suhtlevad pigem reaalajasuhtlus kanaleid kasutades. Aga mis on toonud nii suure populaarsuse sõnumivahetusrakendustele? Üks põhjuseid on kindlasti odavus. Ei saa öelda et see päris tasuta oleks, sest interneti eest peab ikka maksma, aga üldjuhul muid tasusid ei rakendu. Teine, ja võibolla üks suurimaid põhjuseid, on mugavus. Sõbrale "traati tõmmates" pead lootma, et ei taba hetke kui sõber ...

Internet, nagu me seda tänapäeval tunneme, polnud päris selline nagu praegu. Algselt vaid suurtes teadus- ja riigiasutustes olnud süsteem on praeguseks levinud kõikjale, ning käib meiega kaasas põhimõtteliselt igal pool. Mõned lahendused on muidugi selle meeletu arenguga ajale jalgu jäänud, kuid mõni sammub algusest pealt edukalt ka tänapäeval edasi. Kõikumatu tala: E-mail Algselt oli e-maili eelkäija oli ajapõhise kasutusega arvutites kasutajate vahel jagatud failide loomine, mis vaikselt arenes edasi tänapäevaseks e-posti teenuseks. Vahepeal oli etapp, mis nõudis et nii saaja kui saatja oleksid samal ajal võrgus, mis meenutab varajaseid otsesuhtlus programme. Praegu saad siiski enamikes programmides sõnumid kätte ka siis kui samal ajal ühendatud ei olnud. Algselt spetsiaaltarkvara nõudnud e-maili teenused on põhiliselt kolinud internetti ja neid saab igaüks kasutada otse veebibrauseris. On ka olemas desktop -rakendused e-posti haldamiseks, kuid enamasti kasutavad neid tundlikuma...

Tehnika, eriti just IT-sektoris, areneb meeletu kiirusega. Meeleheitlikult üritatakse luua järgmist maailmamuutvat leiutist või teenust, millega elu paremaks muuta, kuid mitte iga esmapilgul hea või ägedana tundunud ideed pole suudetud edukalt teostada. Toon välja kolm toodet, millel oli potentsiaali, kuid millegipärast ebaõnnestusid: Google Glass prototüüp. Google Glass Google Glass on 2012 aastal tutvustatud prillide asemel kantav pisiarvuti, millel oli ekraan, kaamera ja pisike puuteplaat. Seadet kanti nagu tavalisi prille, mida siis juhiti kas häälkäsklustega või, limiteeritult, kasutades puuteplaati. Mõeldud oli et see hakkab asendama nutitelefone ja aitab inimest igapäevaelus, näiteks navigeerimisel, võõrkeelest tekstide tõlkimisel, info vastavalt asukohale, nt bussiajad kui oled bussipeatuses, projetseerides infot vaatevälja, ehk tehnoloogia mis on tuntud kui a ugmented reality .Glassile sai hukatuseks liiga kallis hind ($1500), pealegi algul said seda osta vaid hoolika...